Veetsin kaks ööd kõnekeskuse autokindlustuse osakonnas. Oleksin maganud, kuid juttu jätkus hommikuni ja kõnede aegu sai arvuti taga mängu mängitud või köögis teed tehtud. ( Kes küll helistab nelja paiku kindlustuse kohta? ) Kell viis heitsin vaid korraks kohaliku madratsi peale, aga und kauaks ei jätkunud — töö-öö lõpes kell seitse hommikul
Täna haaras minust prillidega saapapuhastaja mees. Ka minu plätud olid saapad. Puhastati ilusti ära ja puha, ning siis hakkati nõudma kuute zlotti. Minu taskud olid tühjad, ka nende käed jäid tühjaks. Nad panid mu plätud kuivama ega eriti lubanudki neid tagasi võtta. Ma naeratasin ja jätkasin linnas kõndi paljajalu
Õhtul sai võrkpalli mängitud
Mõnus olemine. Rahulolu
pannkoogi-Artti