Rubriik: Tavatult teisiti

Mulle meeldib su häält kuulda. Vahel sa helistad, kui oleme üksteisest kaugel. Sa räägid midagi. On isegi olukordi, kus ma ei oska just suurt palju öelda, aga sind kuulata meeldib siiski. Mööduvad tunnid, kui sa helistad äkki taas. Sooviksin, et saaksin rohkem öelda, kuid taas olen kuulama jäänud. Kõik see tekitab taas minus küsimust: “Miks…

Tundidest kuskil pargis veeta mulle vist ei piisa, igatsus ikka tiksub sees Taevapiir on keskööl oranø. Mõni öökull lendab huigates ringi, mõni öökull istub traadil ja jälgib su liikumist

Päev algas kell pool viis, kui ronisin voodist välja kontrollimaks päikese olemasolu. Eksisteeris sinetav taevas ja uus päike Kaksteist tundi on justkui kaksteist head põhjust. Lisaks, ma arvan, et mõlemad on süüdi. Piparmünt?

Äkki? Isegi See pigistab mu tühjaks, millele järgneb kerge ängistus. Lisatõuke annab see kummalisus, mida ma olen oma blogisse kirjutanud, ja muud olulised nüansid . aga siis justkui kaob, miski märgib tühjust, mille üle ei tasu muretseda. Olen rohkem kui vaid üks pisike täpp selles suures maailmas 2Pac – Changes

Taas pole ajal otsa ega olemust. Tiks Mõistmatu unistajana on mu seisukord iseäralik, mõtteid on rohkem kui kunagi enne, justkui ma ei suudaks ühtki neist arendada, otsekui pilgates sähvatavad need läbi mu pea ja kui üritan neid tabada, haihtuvad need olematusse . Tiks aga tegelikult on olukord vastupidine. Need arenevad, need püüavad maailma. Võib-olla püüavad…

Minutid enne kahte: võimas tunne ja vägev vaatepilt. Ohutusest meenus ka miskit. Varju kontrollisin. Rõõmukarjed saatsid langemist. Maandusin vaid valesti alla tuult ja seepärast põrutasin kergelt vasakut jalga. Äkki jõuab ühe veel!

Nimetu tunne hingesügavustes kasvab mu sees, hiilib ligi. Kaalutlen mõttemasside ja -joonte ja -värvide vahekordi

Kasarmus vaikne jõululaupäev Sisimas valitseb ebamäärane igatsus. Suure osa ajast on see uinunud, vallandub aeg-ajalt rinnus, nagu siis, kui linn äkki lõpeb, sa liigud keset välju ja mängib õige muusika. See igatsus on abstraktne, see ei oleks nagu igatsus millegi järele, see on lihtsalt igatsus, hinge ulg. Aga see igatsus on millegi, kellegi järele. Ausalt…

Olen vägagi elav. Joon helesinisest täppidega kruusist magusat rohelist teed kooritud sidruniviiluga. Oleks vaid veel villased sokid jalas, neh Tunnen, kuidas karikakra isemoodi eriline soe hõng ikka minus püsib. Armas

Looduse loomuliku kõla värvilised vormimängud. Midagi tahaks tunda. Julgus kirjutada sulega õhku ja valgele paberile. Pimeduse paitus paneb tundma öö ilu. Tumedad ja veel tumedamad triibud peidavad mõneks ajaks taeva minu pilgu eest Hiljem Öises taevas on palju soove, millede katkematu kaja on imeline. Seitset soovi nägin mina langemas. Lihtsad ja keerulised mõtted Would you…