Kõik, mida suudad kujutleda, on tõeline
— Picasso
Kell seitse on taevas hall. Kuid pilvisus on petlik. Päike teeb samme, ning eelmisest ööst tänavale tekkinud pudelikillud hakkava varsti särama. Viimase unetud jõuavad koju ja hommikuarmastajad ronivad korraliku künka otsa või vaatavad kümnendalt korruselt ida suunas
¦okolaadikoogi tükid asendavad hommikusööki, õhk on värske. Keenialased jalutavad majade vahel, kirikud on seest jahedad ning vaikusega täidetud, õnnis lärmi puudus. Kerjused ootavad igapäevast turistitasu. Kollased trammid nihkuvad mäest üles ja siis tagasi alla, korrates oma igavest protsessi taas uuesti
Hiina poed müüvad kõike, mis saavad. Evolutsioon on meile andnud majad, jalad kõnnivad, inimesed räägivad, miski helgib maas. San Fransisco riietusstiil on isegi kodutute selga karanud. Marihuaana? HaØiØ? Tahad? Leivakuklid on kohvilaudadel. Turistid teevad pilte, pingid ootavad oma inimesi. Hing täitub suurusega
Oh, Lissabon