Mesi on kibe, nagu just kui suhkruta. Võib-olla ongi, aga miskit on lisatud ka. Eriline mesi on ta. Hea supilusikaga meepurgist urgitseda ja siis kuuma teega termosesse lasta kaduda
Vihma on sadanud viimased päevad hulgaliselt. Teod on õnnelikud kevadvihmas, ronivad kõikjal oma raske hiiglasliku kojaga, sussidesse, telgi sisse, ukse peale, telgi peale, koeratoidu purki ja vahel leiab neid toapõrandalgi sisse tungimas, kui oled ukse värske õhu jaoks lahti jätnud, rohelise rohu vaateks, et kevad uksest ikka tuleks, et Portugali kevad tunneks kutsutuna. Jah, eks siis ka teod tulevad
Sõitsin oma uue rattaga ringi, ookeani äärde, kus puhus tugeva bassiga tuul, seejärel kilomeetreid vaid mäest alla koogifestivalile, karjamaade vahelt koera haukumise saatel ja siis
. oh
. geograafiline intuitiivne kaart on peas segamini, ees tuleb vastu sinine ookean, kui viimane peaks olema seljataga. Pööran end ümber, aga siiski jätkan laevakapteni avastamiskihuga, ja siis
. oh
. need on ju minu rattajäljed, need on samad lehmad, koerad on tulnud eikusagilt, kuid see veekanal on sama. Oh, oh, oh. Naljakas, mõtlen ma. Naljakas
Ziggy Marley laulab eluaegsest tundmisest ja kahevärviline teetass aurab uuest seanssist. Piprane omlett kahele
Ole lilleke