Iga minut nüüd on epiteetiliste pilvede liiklusummik vabanemas; tammed tantsimas tavapärast valssi
Ma olen kuudega palju enda kohta õppinud. Hing haarab headustest. Päike sillerdab jõevees
Ärkasin lühikesest unest. Jooksin paljajalu raamatukokku, kuid raamatukogu oli kinni. Jooksin tagasi koju. Vaatasin kella. Harjutasin kitarri ja siis jooksin tagasi raamatukokku, mis oli nüüd lahti. Sorisin ja puurisin ning leidsin novellidekogumiku. Jooksin tagasi koju. Üritasin putru süüa. Tegin võileiba. Üksteist jalutasin seitse kilomeetrit Tallinna maantee suunas, kui taevas oli tükikese sinisega. Liblikad lendasid
Bussijaamas oli vana daam, kes üritas ka hääletada. Tema tegevus polnud eriti motiveeritud. Mõningatel hetkedel kõndis ta teise tee otsa ja üritas Haapsallu hääletada ja siis taas Tallinna poole. Kui ta taas Haapsalu suunda proovis, oli üks auto tagasi sõitnud ning minu ette keeranud: “Kui keegi viitsib sildi valmis ka teha, siis ikka võib peale võtta
”
Tallinnas vaatasin vana metalli kokkuostupunkti tööotsa järel. Halli vaimugi. Nädal varem oli asjalood paremad, kuid nüüd on kõik tehtud. Kõmpisin paljajalu Kristiine linnaosa poole, kus edasised sündmustevaesed sündmused pidid toimuma
Kell oli neli saamas, ning õel uksekella pole. Otsustasin tagasi bussijaama minna ja seal siis oodata. Istusin müürile ja lugesin oma kaasavõetud novelle. Õde ilmus kusagilt puu tagant. Koos läksime tema poole ja ootasime. Ootasime kedagi, kes viib meid Nõvale, autoga
Minutid möödusid, harjutasin kitarri, lesisin põranda sinisel vaibal, sõin kuuma nuudlisuppi, mis mikrolaineahjus valmis
Auto saabus. Tere. Istusime nahksetele istmetele. Vihm alustas oma tegemisi. Keegi pillas limonaadi istmele
Jõudsime Nõvale. Sügasin koera kõrva tagant, sõin suppi hapukoorega, nosisin saiakesi ja jõin teed tükkis piimaga. Telekas mängis. Kell kolm heitsin väsimatult magama, tekk oli tinaraske. Ning tekki raskus kandus mu unele, sest hommikul olid kõik juba ärkvel, kuid elutoa madratsil oli ikka veel keegi. Oma raske tekki ja unega
Tõusin püsti, tee täitis hommikusöögi aset. Must elektrikitarr võeti nurgast välja, kui ma olin alustan oma kitarriga harjutamist. Maja täitus tärinaga, värinaga, ja vahel ka pehme kärinaga. Funk alustas astumist, jazz kandis vilja ning bluus avas uksed. Kõrgeim roostetav keel kiristas hambaid
Mõned mehed kadusid kalale. Mõned jäid koju puuvilju kasvatama. Vaikselt. Jõuab õhtu, kalamehed ei püüa midagi. Artti sõi kuivatatud kala, seejärel tegi hakkliha-bolognese-kastme ning õeke praadis hulgi pelmeene kolme eega. Telekas esines hääletult oma etendustega, loopides meie suunas prahti, kuid liikuv pilt oli haarav ja uinutav
Ärkasin hommikul raske tekki alt raske unega. Kõik olid ärganud. Leidsin ennast köögis, mis oli jäetud samamoodi kui eile. Midagi olevat juhtunud, kuid ei mainitud. Oot, kes lülitas teleka välja? Um, ei mäleta nagu. Punane tee lahustab juustusaia tomatitega ning kaevab tee kõtukesse
Käisime mereääres jalutamas. Mõtisklesin, kas meil on veel saiakesi. Teokarbid ootasid torti. Jalutasime tagasi. Kell viis oli õhk täidetud märjaga, lõime sääski maha paljalt naha, nagu elu muust ei koosnekski. Väike küla, kus asub muruga kaetud välibassein, muttide küngas ning kolmeliikmeline korvpalli meeskond, oli kogu oma rahva saatnud bussijaama, kust vist kord päevas käis hingeline buss end näitamas
Tõmbasin oma paljad jalad istme alt välja ning panin istme peale. Kitarr oli mustas kotis. Raamat külvas huumorit novellidest. Raske uinak saabus ning kahetunnine sõit oli unejagu lühem
Tallinnas puhus värske tuul. Tallinna tuul. Kõndisime ulakalt läbi linna, nagu värske roosa jogurt, mis lapse poolt lauale ümber lükatud.
Astusime trepikotta, kolistasime trepiastmetel ning asusime tuppa. Õde ja Rainer liikusid poodlemismaadele maadlema toodetega. Televiisor oli kellegi poolt käima pandud, une tagajärjed tabasid mind, ning ma heitsin voodile pikale, et uinuda. Teleka lasin vaiksemaks, sest et oli kuritegelik tunne pildikast välja lülitada
Saabusid nektariinid ning praetud teleporteeruvad pelmeenid hapukoore kastmes. Õhtune show algas. Lennukid kukkusid alla, inimesed lõid endal hambad välja ja vanad inimesed tegid krutskeid, nagu oleks neile teine puberteet kallale tulnud. Tibusammul pimenes akna taga, tähendab, ei midagi juhtunud seal. Öine kesköine hall reaalsus
Magasime ja ärkasime. Kuum nuudlisupp salamahti, kandilised püksid ja märatsev orav äratavad. Kakaopuding. Kaheksa olin linnatänavatel seiklemas. Kõik oli suletud. Kuid ilm oli imeline