Kleepuv higi haagib end keha külge riiete alla ja päike, soe, ilus ja kaunis päike aitab kaasa. Aga hea on. Tundmistest ilma jääda oleks nagu surnuna elamine mulla all kirstu sees valgesse linasse mässituna. Igav, kuid inimesed naeravad tänaval. Mõni ikka, kui neile silma vaadata. Teed kavalaid nägusid, nagu sina teaksid saladust, või meie kahekesi teame neid saladusi; seda ühte
Kaks tundi hääletasin, enne kui Tallinna auto peale sain. Sõbralik positiivne valgust täis jooksmine käib Eestimaa Veneetsia ja pealinna vahel. Kulunud auto haarab ning samastub autojuhiga, kui too vastab käheda hääletusega: “Ma otse Tallinnasse sisse
” Ja vaikus. Loodus lehvitab
Oleme õnnelikud
—
Kuulsin, et keegi väntab Pariisi poole jalgrattaga; usun, et paljudki ei tea seda veel, aga kindlasti loevad ükskord ühest uuest raamatust