Vaatame tähti
ja näeme unistusi
nii lähedal, kuid liiga kaugel
meie jaoks
Hoiame käest,
hulkudes mööda tänavaid,
unustades, kes me olime
teame vaid, kes me oleme
Sinu sõnad — justkui klaas
lõikavad mind
Üritan karjuda
kuid mul pole häält
Minu sõnad vihmapiiskadena
langevad sinu peale
Mõnikord liiga rasked
isegi sinu jaoks
Uppume sõnadesse,
kuid seal kuskil vahel
oli alati
koht sulle ja mulle