Ja nii andis alla, riskimata.
Muutus külmaks kiviks.
Kõik kõrbetuul on mulle.
Puudub süda, puudub meel
— lihtsalt üks kont.
Aga kui prooviks,
oleks loll. Jälle tahta veel?
Ja siis.
Naer on ülekanduv valu.
Armumata inimesed usuvad.
Minu õnn ja usk.
Absurd-ulm.
Üksi unetuna laman voodis.
Ikka loll, ikka jää, ikka külm.
Ja kõike seda teadmata