Jälle kirjutan. Seekord Sulle. Soovisid, et oleksin Sulle juba eelmine kord kirjutanud. Kuid ma nüüd tean ja Sina tead — see kiri on Sulle.
Tundub, et mul on palju mõtteid ja tundub, et midagi ka pole. Minu mõtted tunduvad keerlevat ümber Sinu. Lihtsalt
. ma pole ise ka kindel kõiges, mida kirjutan. Sõnad ei pruugi õigesti tulla. Naeratus. Minus vist pesitseb väike hirm, et rikun ise kõik ära
. Hingan sisse
Vahel meenuvad mulle Sinu sõnad. Kardad, et äkki Sa ei meeldi mulle. Sul on hirm, et võiksin Sinust loobuda. Mulle tundub, et Sul suur kartus, mis on võrdeline sooviga olla minuga. Ma ei pruugi seda ette kujutada, sest pole ometi mina ju Sina. Kuid see paistab midagi suurt
. (ja sügavat)
Selle kirja lõppu jõudes ootab Sind soe kallistus