Kell 7
05 ja mõned minutid lisaks
Eile tundsin end jälle rohkem väsinuna kui harilikult. Magasin suurpäraselt. Pärast tund aega tagasi tehtud äratust ja hommikuvõimlemist tunnen endas ikka une rammestust. Hetkel aga istun bussis ja ootan sõidu alustamist näidislaskmistele. Kurk valus, buss vibreerib töötavast mootorist, kostub uinutav häälemõmin, keerutan sõrmede vahel pastakat ja tunnen, kuidas Øokolaadihõng levib õhus
Aja erinevate tiksuvate minutitega on kell saanud peaaegu pool. Veel jagatakse inimhingi kohtadele bussides. (Pea uimab
) Kauem ajateenistuses olnud võitlejad justkui tungisid bussi. Loovutasin neile oma koha ja nüüdseks istun ma bussi vahekohas
Buss sõidab kiirusega, mis maalib küljeuksest välja vaadates üldises pildis mustris joontevälja. Puudub natukene, et silmad ise kinni vajuksid
Kell 8
15
Tegime bussi- ja suitsupeatuse
Kellaajast pole aimu, kui istume demonstratsiooni oodates mäeküljel. — Mõtted
. hajuvas olekus. Oskaksin öelda vaid, et eilne oli uni. — Tsiviilisikuid on äkki hakkanud juurde tulema. Tulevad oma värvidega siia meie rohelaiguliste seltsi
Jahe metsaõhk poeb krae vahele, sõrmed pole kinnasteta olekust külmumas. Loodan rohkem metsas viibida. Miski algus
Laskmistega on lõpp
Kõndisime läbi soise “lahingtandri”: kännud on põlenud, puud hõredad. Maas vedeleb metalljublakad. Värvid vahelduvad rohelise muru, kuldse heina ja roostepruuni mätastega
Pärast väikest jalutust oleme jõudnud söömiskohta.
Kahekäiguline toit, väljas rohulapil, igihaljaste kuuskede ja lehetute kaskede keskel, on söödud. Aeg lasta värskes metsa õhus natukene leiba luusse