Võluhääl

Mulle meeldib su häält kuulda. Vahel sa helistad, kui oleme üksteisest kaugel. Sa räägid midagi. On isegi olukordi, kus ma ei oska just suurt palju öelda, aga sind kuulata meeldib siiski. Mööduvad tunnid, kui sa helistad äkki taas. Sooviksin, et saaksin rohkem öelda, kuid taas olen kuulama jäänud. Kõik see tekitab taas minus küsimust: “Miks olen nii kaugel sinust?” Tunnid mööduvad ja helistad. Loodan, et sa pahaseks ei saa, et ma sõnaaher olen, sina ju võlud mu ära

Ma naeran. See pole üldse raske. Ma olen ju õnnelik

— keegi tundmatu