Monoliitne tsüaniidenergia

Reedene esimene osa: lugesin raamatu läbi, käisin õega salaja kell kaks öösel võõral batuudil hüppamas, magasin, niitsin muru

Üleeile kell kaheksa õhtul algas minu jaoks esimene kord, nagu nii mõnelegi, couchsurferite kohtumine vanalinnas. Kogunes huvitavat rahvast prantslaste, sakslaste, ameeriklaste, soomlaste ja eestlaste näol. Kõik erineva taustaga ja oma looga. Mul oli pidevalt déją vu tunne, et ma olen seda olukorda varem läbi elanud ja nende inimestega varem kohtunud. Veider

Kell üksteist liikusime edasi põrguhundi juurde, kus jätkus vestlus aina suvalisematel teemadel, aina suvalisemate inimestega, ja seda varajaste hommikutundideni, kuni maandusime levi’st välja

Kell viis otsustasin kodutee jalge alla võtta. Ronisin Toompeale ning leidsin päikeselise vaate nautimiseks ühe kõrge koha ja valge pingi, millel lebaleda. Hommik jahenes. Pool seitse sõitsin kodu suunas ja poole kaheksaks olin kodus. Tegin kiirelt kõik vajalikud toimetused, et saaksin kaks tundi magada ja alustada kell kümme kohe hääletamist Viljandi suunas

Kell, kell, kell

Paar tundi peale kesklõunat anus kõht süüa ja ma leevendasin tema muret paki apelsinimahlaga. Sain ka oma kitarri kätte. Kerge pettumuse tuhin käis läbi, kui nägin, et see oli arvatust veidi väiksem. Kuid kohe leidsin, et ma võin selle kunagi taas maha müüa ja uue osta

Neljaks olin sasipusal külas. Tema hakkas kitarri häälestama, sama ajal kui mina jäin väsimusest veidras asendis magama. Ärkasin kell üheksa kummaliste häälte peale, mis esikust kõrva kostus.

Häältest algas õhtune seltskonnaelu, kus mängisime viiekesti naljaga pooleks küllastumiseni kaarte. Hiljem üritasime filmimaratoni teha. Kahjuks pärast nelja filmi vaatamist ebaõnnestusime, kuna enamus lihtsalt olid liiga üleväsinud, ega jaganud olukorrast midagi

Sasipusa ja pusasasi mängisid kosjamoori, katsusid naudisklevalt pehmeid käsi, ajasid karvast juttu

Kell pool seitse hommikul, pärast meeletut õige asendi otsimist, uinusime

Ärkasime kaksteist. Suvalise riimimise seltsis valmistasime endile pannkooke ja maasikamoosi. Suurepärane hommikune lõunasöök

Nüüd: sügav pool-unisus, ikka tühi kõht ja kergelt kriipiv-igatsev õõnsus, kuna Lonne läheb Soome ja mul ega tal pole aimu, millal tagasi tuleb. Sad