Veereb päev rahulikult olles, kuni saabub ōhtu, mil valmistume prügisse sukelduma, piltlikult muidugi. Haarame koti kaasa ja lähme esimese poe prügikasti juurde, avame kaane ja korjame kōik kena ja söödava välja nagu sai, mahl, liha, kurgid, jogurtid. Käime kodust läbi ja lähme järgmise prügikasti juurde, kust leiame tomateid, virsikuid, kaks magusat saia ja veel kurki. Tagasiteel märkame prügikasti riietega ning sorteerime seda veidi. Leidsin ühe kena valge pintsaku, mis sobib mu retro-roheliste prillidega. Kaabu ka pähe ja kitarriga tänavale
Mu pikaaegne majutaja vallandati töölt ja on haigeks ka veel jäänud. Kahju. Loodame parimat
Ok, see ei ole nüüd küll minu ettekujutus meeldivast kogemusest ja seeläbi ka reisist.
Ma ei teinud seda nälja pärast, ma tutvun kohaliku eluga.
Kas ei oleks mõttekam kulutada oma trubaduuriteenistust toidu peale? Pmst mul tuli parem lugu ette kui su ükskordne BeP: [i]DHT – Listen to your heart[/i]
Aga sinu puhul räägiks lugu suhtest näiteks saatusega parema sõna puudumisel. Millega sa netis käid?
Ega ma teenitud raha muu peale kulutagi, kui toidu peale. Aga ma olen valmis igal hetkel kulutusi vähendama. Jah, see suhe on väga suhteline.
Kuna ma ööbin kohalike tavaliste inimeste juures, siis neil juhtumisi ka arvuti olemas, enamasti.