CS suvelaager

Eilne hallus pöördus kiirelt mõnusalt palavaks päikesepaisteliseks ilmaks. Ostsime algavaks laagriks kokku toiduvarusid ja alustasime kiirustades ja õnnelikult rongi peale jõudes sõitu. ( Kahjuks üks jäi siiski maha, kuid sai hiljem kohale toodud. ) Kohtudes tädiga, kes ei olnud nõus, et kuue asemel on kakskümmend, kuid kellest saime lahti vabandaja-meistriga, ja parme maha lüües, jalutasime me rongijaamast viis higistavat kilomeetrit. Kohale jõudes nautisime sutsu puude vahele peidetud metsamajakest, kuni otsustasime edasi kaugemale ujuma minna

Esimeseks järveks oli hämmastavalt sooja veega Valgejärv, millele Sheryl ja mina jaksasime ringi peale ujuda. Pärast liikusime Mustjärve juurde, kus kordasime sama üritust, kuid järve suuruse tõttu kulus selle sooritamiseks rohkem kui tund. Vahepeal sai veest välja ulatuva kivi peal seistud ja karjutud, ning mets hõikas kajana vastu. Kogu ujumise tegevust oleks kolmaski kord ehk korranud, kuna meil oli veel palju energiat, jaksu alles, aga meil polnud uut järve

Õhtu jätkus sauna kütmise, grillimise ja vestlustega. Sheryl, kuuldes saunavõistlusest, mainis, et tema võidaks selle. Et näha, kas tal on õigus, tuli kogu asi kohe ära korraldada, ning minagi võtsin osa. Pärast mitme leili viskamist, hakkasid mehed saunast välja pudenema külma järve, kuid Sheryl püsis. Kannatamatu kuumus ronis mööda nahka. Aga lõpuks enne minestust jooksis ka Sheryl välja, ja sisse jäi vaid üks mees

Õhtu arenes mängude, vestluste, söömise, naljade ja tavaliste saunaskäikudega. Öö saabudes peitsime ennast sääskede eest majja ja läbi maja kõmav jutuvadin jätkus. Kui kell leidis end üle kesköö kahe lähedal olevat, siis kadusid inimesed oma asemetesse telkides või voodites.

Nüüd ärgates on päike puhta rõõmu päikeseline