Elavhõbe ebaämblik, keel ookerjas, karv tokerjas, elab köögis, kus kasvab sõber samblik. Põrandal lebab, mängib surnut, meel on terav, ning ometi võtab kartmatult vastu löögid ja seejärel sööb järelandmatult andunult ära kõik söögid
Maas kaastunnet kerjab. Lohuta, karvade arv pole tohutu ega ohutu. Kas tunned ämbrit kandva ebaämbliku karvast kämmalt ronimas üle selja? Jaatava vastuse puhul, nojah, seljuhul on hilja ja söödud on ka varvas nämmalt
Lühike, aga lööv! Seda sõnamängu oli lust lugeda.
See on üks näide sellest, mida suudetakse mõne minutiga saavutada.