Nädalavahetus on akna taga kõõrutamas. Nohin. Isemoodi on see, kuidas aeg kisub mõnikord vaikselt ja märkamatult ette rutlema. (Täna öösel mõni minut pärast kesköötundi oli pilk korraks kellale eksinud ja aju registreerinud: ongi saabunud reede
) Naudiks veel hetki, mis olid mõned minutid, tunnid või kuud tagasi. Aga ei. Seda võimalust meile ei anta. Jääb ainult meenutada möödaniku. See-eest tuleviku tundub armas. Ja mina ootan seda. Ootan kannatamatult. Eriti veel, kui Iisi on kohal. Üks kuu on kindlasti tema peale kulunud
kes mineviku ei mäleta, elab tulevikuta
Üks kuu tema peale kulunud , ajad juhtme nii kokku !
😀
Selle asjanduse peale on tõesti umbes üks kuu kulunud. Varsti võin sulle isegi täpsemalt selgitada. 😉