Alustasin hommikul kell kolm ja lahkusin Tremestierist ning astusin kell viis praamile ja koos valgusega saabusin tagasi mandrile. Sooritasin mņned mągironimisvņted ja łritasin tankla alasse tungida. Lņpuks leidsingi salaukse
. ja siis ootasin kella kolmeni, enne kui esimene auto peale vņttis. Huh
. Terve pąev nagu łhe koha peal, just nagu Hispaanias. Aeg on siiski mąrkamatult ląinud. Olen ņnnejuur, kuigi politsei tłlitas ka vahepeal
Tammun vaikselt ringi, teen sirutusi ja łritan autosid peatada. Kirjutan, laulan, olen, vehin
ņņsel arbuusijaht — “nii siis jąąbki” –, miski on justkui minu juures; jah nii