Bloggard

Minu kuraditosin mõtet

Menu
Menu

It takes time.

Posted on 16. nov. 2008 by Artti

Kell 11

48
Mul pole otseselt kellelegi midagi kirjutada

Kell 15

00
Ühtelugu märkan, kuidas osad inimesed on pinges. Varsti viskab see ehk neil üle, lööb vedru välja

Kell 18

47
Niisiis, mul on sõrmede vahel ikka sama pastakas, mille ma ühel suvisel päeval ostsin. Mulle lihtsalt meenus. Muidugi polnud see tavaline päev

Homme taas viieks päevaks metsa

Üldnimedega ei tahaks nimetada, muidu justkui räägiks kõigist ja kõigile

Soojad mõtted liiguvad ligemale, ronivad lausa külje alla. Ümbritsevat elu imetledes naeratan talle. — Pilved väänlevad kõrges laotuses. — Sooviks sulle midagi anda, kinkida; armast soojust. Kui vaid saaks

Pisut, pisut keeruline

Kell üheksa AK uudiste vaatamine


Olime valmis õhtuseks loenduseks oma tavapärases vorm number neljas, kui äkki tuli selga panna ka juba seljakoti varustusse pakitud sviiter. Momendid hiljem koridoris positsioon ühes seistes tuli korrapidaja teatega, et sviiter on üleliigne ja tuleb kiirelt asendada rohelise vihmakeebiga. See on kaitseväele omane huumor

* hiljem
—

. mul on hea tuju. Päev on hästi läinud, uni saabub veel parem

Olin hommikul sombuste silmadega

Rubriigid

  • 26
  • Ääremärkused
  • aasia
  • Blogisfäär
  • Elu surfilaagris
  • Esimesed reisimullid
  • Ida poole!
  • Kasarmupäevik
  • Kirjutiskled
  • Küsimused
  • Mägedel ratsutajad
  • Mustikate teooria
  • Portugal
  • Riimid
  • Tänavalaternad
  • Tavatult teisiti

Arhiiv

Sotsiaalmeedia

Instagram
Nägude raamat
Minu surfimaja Portugalis
© 2025 Bloggard | Powered by Minimalist Blog WordPress Theme | In collaboration with The Far End Surf House