Sinu silmad ei luba mu mõtteil tagasi magama minna
Mind üle tuhande kilomeetri sinu sõnad maalivad
Ma ei tea sind aga siiski tean
Oled parem, kui minu sõbrad läbi aastate
Sinuga veedetud päevad on nagu plaat
Mängin, mängin ja veelkord mängin
Kuni midagi meenub uut
Justkui mind oleksid puudutanud
Igatsen sind nagu rohuväljad tuult
Või nagu hommikutaevas päikest
Ehhki ootan sind igal nurgal
Leian vaid hingest pimedust
See läks nüüd küll väga hinge. Ilusad väljendid, sügav mõte. 🙂
Aitäh!
Sa juba tead , mida ma ütlen , selle luuletuse kohta !
Liiga ilusasti kirjutad !
:blush: