. võib jääda kõike mäletama
Eile hommikul lasti mul pikalt magada. Väike poiss äratas mind siis, kui oli tarvis minema asjatama linna peale. Põhisündmus oli School of Rock. Just mitte minu muusika. Kohati kostub see kõik kõrvulukustava karjumisena, — Ähh? Ma ei kuulnud midagi. — aga ma jäin ellu
Hiljem kiikusime laste mänguväljakul. Lauldes ajasime jahenevas öös taevavõlvilt pilvelahmakad, vabastades ennem varjatud tähed. Pimedusevarjus langevad tähed, ja kui oodata, siis näeb mõnda. Meie ootasime ja meie nägime
Üks kitarrikeele ting
Eile õhtul olin mulle võõras korteris, mulle võõraste inimestega, aga just nemad olid nõus meile öömaja pakkuma. Vaikne väikelinna korteri hõng. Istusin kitsas köögis, jõin kuuma puuvilja teed ja sõin Øokolaaditükkidega küpsiseid. Ruloo ja akna taga hõljus hämarus. Kapi peal mängis raadio eesti lugusid. Oli üle kesköö. Puudus vaid nurruv kass, keda võinuks süles hoides silitada
Väike poiss selgitab mulle kollase, sinise ja rohelise mudelauto erinevust. Viimasest on kiiremad nii sinine kui ka kollane
Magama pandi meid kuskile väikesesse voodisse. Minu jaoks oli see vähemalt nõnda. Olin väsinud, kuid uni ei tahtnud saabuda. Padi oli ka antud igavene pirakas, paistis külmrelva moodi. Kuid, — õnneks hommikupoole sain tudida. Nüüd jälle Mustlas päeva õhtusse saatmas. :rolleyes:
seda külm relva oleks tahtnud mnäha 😀
Mnjaa, eks see oli ikka pirakas padi, mis vajas liigutamiseks korraliku jõudu.