Hommik algab just valminud juustusaia lõhnadega. Mõnus. Kõrvale pakutakse valget teed meega. Kass Vincen hüpleb lõbusalt ringi ja päike särab aknast
Päev, mis jätkub neljatunnise Kaunase linna avastamisega, ja seekord teen seda üksinda. Mind on saatmas vaid vanalinna hõng segatud küpsetamiselõhnadega. Linna elu sisustavad täna hulgalised pulmalised — kes alles kirikusse sisenemas, kes just meheks-naiseks saamist tähistamas. Miks täna seda nii palju on, ei tea, kuid lõbus oli kirikust kirikusse astuda ja korrakski kasvõi kellegi pulmast osa võtta
Kell neli valmistun hääletama uude linna, mis läheb õnnelikult hästi ja kiirelt. Taas palun luba telefoni kasutada ja määrata kohtumispaik järgmise inimesega. Katedraali väljak. Seda otsivalt liikudes, hakkab Vilnius aina rohkem meeldima. Lihtsalt kirjeldamatult mõnus linn. Eriti kui tuled väikeste linnadega riigist
Katedraali juurde jõudes imetlen selle suurust. Hiiglaslik. Ja siis kohtun Marijaga. Viime mu asjad tema poole ning otsustame, et täna me lihtsalt oleme kuskil. Ehk siis istusime kena vaatega mäel. Rääkisime kes, mida, kus, kuidas, miks, elu, võlu, tants ja sära. Pidasime maha ka huvitavaid vaidlusi. Eriti rohkelt olid need teemal elu meie vaatepunktist
Üheteistkümne paiku kohtusime tema Kolumbia sõbranna Julianaga ning koos otsustati, et tuleb baari minna ja mõned joogid võtta. Meie baari-vestlustes olin ma vägagi aus,– mitte, et ma oleksin joogise peaga tol hetkel olnud — mistõttu nemad üritasid mulle selgeks teha, et ma olen veidi jobu. Hakkasin ise ka selle peale rohkem mõtlema. Ja siiski ei võta ma midagi ette. ( Vahepeal lisandus seltskonda ka hiinlane-müügimees ja leedukas-toode. ) Pühapäeva hommik oli kella viie vanune, kui voodisse magama heitsime