Kaheks olin kodus juba ning siis tulime mõttele vaadata filmi, kuna siiski viimane õhtu, ja mis sest, et peaksin kell seitse alustama hääletamist Hispaania suunas
Film “The History of Violence”
Jätkasime autosid lõhkuva mänguga arvuti taga, veidi nostalgilist Bombermani ja aju ergutamiseks tulistamisemängud
Kell oli peaaegu kuus. Saatsin sõnumi, et kohtuks ehk tunnike hiljem kell kaheksa — väljas on ikka pime ning sajab. Saime vastuseks: “Oled kindel, et kaheksa, peaksin lahkuma kodust muidu kolme minuti pärast, et seitsmeks jõuda?”
Mängisime veel mänge, kuni saabus aeg lahkuda. Haarasin oma asjad, ütlesin head aega ja suundusin vihmatibutuse saatel metroopeatusesse. Lõpuks ometi hakkab taas pihta