Kņņlusime ņņs kuni kella neljani ja siis ronisime kuhugi korterisse, mille kapi nurgast leidsime Vana Tallinnat. Kuuldavasti pesitsesid seal varem mņned eestlased
Kuue paiku vņtsin kłlma dushi, jņin kłlma piima, jątsin Eleonoraga hłvasti ja siis seadsin sammud rongijaama suunas. Ostsin kņige odavama pileti 2
10 euro eest jąrgmisesse peatusesse. Istusin kłmme minuti jooksul rongi peale ja łritasin vąsimusest vņimalikult kiiresti ja słgavalt magama jąąda. Tunni jooksul ąrkasin vaid łłrikesteks momentideks. Kolm peatust enne lņpp-peatust kłsis piletikontrolņņr, kuhu ma ląhen. Teesklesin vņimalikult vąsinuna ja aeglaselt mņtleva inimesena. Nąitasin nąpuga pileti peal olevat kohanime. “See oli kņige esimene peatus. Me oleme peaaegu Messinas,” teatas sinises vormis mehike. “Tņesti!” łritasin ma pettumust vąljendada. “Kas Messinast on vņimalik rongi tagasi vņtta?” Seesmiselt ma juba muigasin, ląkski plaan ląbi, olengi peaaegu kohal. (Viimane koht Sitsiilias, enne kui mandrile tagasi ilmun ja Austriasse hąąletan
)
Jónsi – Go Do