Tulin koju ja nägin kui väike ning habras hing ta on. Ise olen suuremaks kasvanud
Millimeetrite mäng, kui sõitsin(loe: kihutasin) Haapsalust rattaga koju — postide vahelt ja inimeste vahelt. Ja äkki, nagu eikusagilt, nagu otse taevast, kurjam teab, kes selle korraldas, esiratas lihtsalt libises äärekivilt alla, leidis oma armastuse ning kohtas takistust, mis põhjustas minu maha lendamise. Kukkusin küljega kiviräbu peale. Pehmendasi maandumist ka kättega. Käed on natukene katki; õlg, käsivars, põlv ja reis on veidi kratsida saanud aga mitte midagi keeruliselt hullu. Hakkasin naerma, millimeetrite mäng mõtlesin ennist