See on ja on ning otsa ei saa. See hinges kasvab ja on, sest kuidagi ilma ei saa. See on koolibri lend, leegitsev tõrvik, matvalt kibe luuleline, tammepuu tõrude tosin, sellel on juustumaitse ja pilvede valge sosin, see on kadunud malend, trükimustas iks, taasleitud tervik, mis väga katkine. See on nagu homne tere, kolme moodi kahepalgeline, umbes üldse loogiline, tomati inspiratsioon, üle taeva jooksev joon, maast korjatud roheline ja taga kummitav tiks
<---->
Pikk hääletamine Viljandist Haapsallu: erinevad inglas-sakslaslikud inimesed ja erinevad teed. Istusin Lihula linnuse varemete serval ja mängisin seal üle väljade kostuvat kitarri
Jack Johnson – Hope