Tänane päev on mustikamarjaline, kuid vähe on neid marju, mida õde lubas mulle talvel metsast tuua. Avastasin ka, et olen metsas rohkest viibimisest saanud näole päikest, nagu ka paljud kaaslased mul. Ja ometi mängib märtsikuu alles viimaseid noote. Lisaks tunnen meeletut värvide maastikul jalutlevat rõõmsatujulist inimest enda sees. Võimatult suur unenäokakao. Sometimes you can find way to fly with broken wings
William Fitzsimmons — They’ll Never Take The Good Years