Keegi köögist nõretas kopaga oksad roos nõelteretas,
halsuts suihats lagides virvkonnkilpendas.
Kameelpannkookleoni mängis pannimusta värvi,
hapunärvi maitse käis ning sööjat süüa ei
kõlbanud. Kõrbhea seedimine-ju. Edasi, edasi!
Karjumine keegi
toas,
pannisõda koogimoodi seas meil alaku,
aknast tänavale
aknatänavale kooki ühtemoodi lendas.
Hinda endas teadmata,
leidmata sihtmärki,
puhtas särgis,
masinvärgis.
Aga kes mängis?
Nägin nägemata,
mitte filmis,
nooruseleiutaja saiaks hakkas,
sai kuivas kiviks,
kivist liivakuju sai,
liiv tuules kaugele hulkus
ja suureks kõrbeks laius,
ja suur, hiiglasuur,
suur nagu traktori taguratas,
suur vaikus üle väljade tukkus
Peatükk algas
väga mänguline, hea on jälle siin lugusid brausida 😛