Õhtusöök viiuli ümber,
ma tülikas tõlkes komistan,
moosipurki (h)uppun,
suren naerust laua all
Tahtsin teile öelda,
erilisus raske
mis pakkuda,
on vastuvõtmatu
Istusin pingil, värvimata,
taas nägu moosipurgis,
puupulgaga surgin,
näen hiireke jookseb, tahab ka
Aga ma naeran,
ei kurjamit hooli,
mulle määritud kaela,
räägid, a-ha puhka jalga
Ikka ma suurelt naeran,
roosa uppun’d supp, terevant,
nii ma mõtlesin meri laevalt,
kas mind arvustad saad sa
Iial eal, jälle taas,
ma kirjutan eal, nagu seal,
mis iial viiul on maas,
samas kas iial on eal.
Puhka taas ütlesin jalga,
mul pole sust kahju,
ma lihtsalt naeran, sest tean,
ma pole sina see sama