Veerand kaheksa
Hommik on uus ja puhas ja selge, ainult pehme tuul, undav katlamaja ning autode rääkimised eemal kaugel sõiduteel
Pool kaheksa
Oleme valmistunud minema Otepääle vaatama suusatamise MK etappi. Loodan, et tuleb hea päev
*
Lumi võtab hommiku liuglemises õrnu siniseid toone; pilved loovad silmapiiril illusiooni, et neist on võimatu üle ronida. Idas on tõusva päikese märke — roosakus, oranøikus; lumised puud, enamasti kuused, kõrguvad meie külgedel, moodustades koridori ajal, mil bussiga mööda maanteed sõidame. Kaasvõitlejad tukkuvad, kuulavad muusikat ja tukkuvad, vestlevad omavahel või loevad hoopis midagi. Bussi kõikumine ei soodusta minu kirjutamist. — Süda teeb oma käike. —
; talutav unisus tormab silmis, õhk pakseneb, ilm valgeneb, ning ma ei tea, kui palju on jäänud. Raadio on valjuks keeratud
Tartu maakonnas, mingi täistund
Vahel vajub endalgi silm hetkeks kinni ja siis avaneb taas märkamatult. Bussis on lõpuks ka tuulutus tööle pandud
Oli suviselt päikeseline päev. Olime jalutanud parki ja istunud valgele pingile. Ta heitis pikali, pani pea mulle sülle ja sulges silmad
#
Oh! Tartu! Meenub öine valgusfooride mäng ja muud askeldamised
pool kaksteist
Olemegi Otepääl ja juba on esimesed hamburgerid söödud. Rahvast on palju
14
44
Suusatamine on läbi ja juba sõidame filmi “Mamma Mia” saatel tagasi. Eestlased ei saanud esikohta, kuid vähemalt pääsesid top kümnesse
# 22
46
Istun kasarmu pesuruumis raamatut lugedes. Vaikus hoomab. Ainult reamees Troopiline puu askeldab lisatoimkonda tehes ringi. Suurepärane päev hakkab läbi saama — õnnelikus. Kas sina tunned seda?