kell 6
35
Magasin vist kuidagi suurepäraselt, tundsin ärgates end hästi. Ilm tundus puhas; mõned tähed
Kõht vajab täitmist
Kell 7
34
Magala aken on täpselt suunas, kus tõuseb(hommikul) päike. Olematus taevas sünnivad hommikuvärvid, ja need kujunevad seal minu silme all. Samal ajal on muru kaetud valge härmatisega
Arvatavasti kell kümme
Magalat koristades leidsin kapi tagant oma kadunud pastaka. Linnulennulise pilguga vaadetes tundub — väike rasvatihane hüppab otsivalt akna taga rohu sees — antud ruum puhastatud. Muusika mängib meeleoluliselt ja vaikselt, kuigi nii veel ei tohiks vast olla
Seesugune kell seitseteist-null-seitse
Heidan mingisuguse komalise pilgu peegelduvatest hetkedest virvendaval elule. Mu seis on uskumatult väreleva aimatava toreduse kumas, mis tardub minusse kaunis aimatavalt. — Muusika. — Põimuvast teadvuses lööb põlema pirn: hetkede lummus ja õnneaimus, kui satun neile peale, nagu täna. Justkui võtab kokku kõik, mida soovin elult; või igatsen. Kõik on ühes peenikeses väljavenitatud sekundis, minutis, mõnikord isegi tunnis (Øokolaad, pruun; muusika ja aken; inimesed ja pastakas; õhtu kasvav pimedus, ja päevik; sõnad ja aeg; veel Øokolaadi)
Ülehomme lõpuks metsa
Mulle meeldivad saladused