Cayenne pipar ja karri pastakastmes ajab nina jooksma. Nägu on jahedaks läinud ning äärepealt eritamas külma higi, mis on minu puhul vürtsika toidu post-effekt. Bluusijuured teevad teemat köögis, kus maas on roheline vaip ning akna taga sillerdab hallikas ilm
Pühapäev oli peaeagu kujunemas rahulikuks tüübiks majaseinte vahel, kuid hull Alex oli kuskilt endale rentinud auto, mille peale oli pandud 16 euro hosteli reklaam: ära maga autos. Nad olid sõitnud Rosannaga mööda põhja-Eesti rannikut kuni nad leidsid ka minu. Viisime Rosanna tagasi hotelli ning jätkasime Alexi edasisõitu. Ennist küsis, kas mul on juhiload. Mul polnud muidugi ja ega ka Alexil polnud, kuid sõitma läksime ikkagi. Alexi stiil oli tee keskel, teisi autosid hirmutades.
Nii me jõudsime vanalinnast Kadriorgu ja veelgi kaugemale selveriparklasse, kus hull Alex alustas endale autojuhi sõiduoskuste õpetamist. Tagurpidist sõitmist, käikude meeldejätmist ja parkimine kahe joone vahele. Muutusin unisemaks(laupäeva õhtu grillipidu ja saunaskäik tantsulavale tõi mu koju kell viis ning külalised lätist äratasid keskpäeval).
Ühel hetkel vabanes Philip tüdrukute haardest ning me otsustasime ta endale autojuhiks kutsuda. Sõitsime tagasi Kadriorgu ja jäime sinna Philli ootama. Jäin magama hullu Alexi meditatsiooni ja sinna sisse põtkitud naerukatkete saatel
Ärkasime mõlemad pool tundi peale keskööd, Phil oli trammist maha jäänud ja nõnda jäi meie ülesandeks ta kesklinnast kätte saada. Sõitsime Kadriorust välja ja jõudes vaevu ülikooli juurde peatasid meid sinised veilurid(vilkurid) auto taga. “Nii, miks te sõitsite tee keskel? Puhuge kuus sekundit. Hmm
. te polegi purjus
” Alex hakkas selgitusjuttu välja mõtlema: olin väsinud, ainus autojuht on kesklinnas jne. Mul ei olnud lubatud teha nalju, mitte asjakohaseid.
Minult küsiti ka dokumenti, ma olevat näinud välja nagu narkar tagaistmel, aga ma juba nägin palju korralikum välja, metsistunud nägu oli just habemest puhastatud, hipiriietus asendatud teksastega ja jalgade otsas oli ka tegelikult mul jalanõud olemas. Olime Phillile helistanud, ning ta oli meie juurde jala jõudnud. Politsei pani ta kohe puhuma. Kümme korda rohkem lubatust puhus ta numbriks, nojah, ega Phil ei teadnud, et peab autoga sõitma, seega tarbis ka veidi kangemat
Lahenduseks saime, et tuleb taksojuht püüda. Peatasime kohe ühe ning leppisime kokku, et ta viib meid kesklinna. Ega politsei meid muidu lahti lase. Kümme euro eest pääsesime minema. Lasime taksojuhil minna ning Phil alustas kohe sõitu. Kõigil olid vahepeal kõhud tühjaks läinud. Seekord keegi tee keskel ei kihutanud
Sõime rahulikult oma kõhukesest juustupitsast täis. Auto oli renditud hommikuni, seega sõitsime minu poole ja heitsime kõik magama. Alex kaasas ei tulnud, kartis, et liiga külm on minu pool. Tõsi, kisub jahedaks, kuid kui päeval pole kütnud, siis järsku öösel ka ei kütta
(Tegelikult ma pole tükkaega kütnud, hoian puude pealt raha kokku
)
Phil viis auto hommikul tagasi ja tuli trammiga koju. Magas edasi
Hjartad Hamast – Sigur Ros