Bloggard

Minu kuraditosin mõtet

Menu
Menu

Sinilinnukese kädin

Posted on 13. sept. 2010 by Artti

Avasin silmad. Tõusin. Päike äratas mu vaimu ning külm duØØ keha

Päev on mõeldud hääletamiseks Prahast Hamburgi. Nohin. Vähemalt enne Saksamaa piiri ületades oli ilm kena, vahel ka pilvine, kuid teisepool muutus kõik uduvihmaks. Mind jäeti ühe kiirtee puhkeplatsile ja seal ma siis keksisin äärekivil ning laulsin omaette. Naeratasin mööduvatele juhtidele, naersin hullumeelset endamisi

Neli pisikest ja nähtamatut tunnikest hiljem avastas mind Berliinis elav marokolane, kes rääkis mulle, kuidas ta müüb oma tarkvara ja siis reisib müügi tõttu ringi. Lisaks mainis ta mulle, et mul puudub südamest rahvustunne. Ülejäänud tee magasin ma väsimusest

Enne Berliini korjas mind tee äärest suurte akendega veok. Autojuht rääkis kergvigases inglise keeles. Ma ei suutnud vestlust arendada, kuna mu kõnevõime oli häiritud keele vigastustest, mis ikka veel mind suus piinasid. Magasin enamus teest

HH numbrimärgiga veok suundus küll Hamburgi, kuid mitte täna, vaid järgmisel hommikul. Jätkasin tanklas. 240 kilomeetrit ning veel polnud pime

Väljas oli pime, vihma tibutas ning ma seisin ikka samas kohas. Tundsin, et vist peaksin alla andma ja sooja kohvikusse magama minema. Hinges langes raskus üritada Hamburgi saada, ma lihtsalt leppisin olukorraga ning seisin lambivalguses oma Hamburgi sildiga

Mitte palju aega möödunud, kui üks auto peatus. Avasin ukse ja küsisin kas Hamburgi. Hamburgi jah! Olin õnnest lõhkemas. Koperdasin oma asjadega autosse

Juht oli muhe tegelane, kuid valu keeles takistas mind taas. Jäin magama

Pool kaksteist saabusime Hamburgi. Otsisime koos, kus asub metroopeatus, mille läheduses ma elan. Elu tuli sisse. Soovisin kiiremini liikuda. Üheksa minutit oodata järgmise metrooni tundus igavik. Ainult kaks peatust. Kõndida on liiga palju seljakoti jaoks. Eksimisvõimalus on suur. Ootan

Astun metroost välja, pool-jooksen nii palju, kui suudan oma seljakotiga. Jõudsin täna nagu lubasin. Vajutan nuppu numbriga 202. Vaikus. Krägin. Kõrin. Uks on lahti. Trepist üles. Avan ukse ja seal ta ongi

“Tahtsin juba magama minna

”
“Mhm

”

Kallistame

Rubriigid

  • 26
  • Ääremärkused
  • aasia
  • Blogisfäär
  • Elu surfilaagris
  • Esimesed reisimullid
  • Ida poole!
  • Kasarmupäevik
  • Kirjutiskled
  • Küsimused
  • Mägedel ratsutajad
  • Mustikate teooria
  • Portugal
  • Riimid
  • Tänavalaternad
  • Tavatult teisiti

Arhiiv

Sotsiaalmeedia

Instagram
Nägude raamat
Minu surfimaja Portugalis
© 2025 Bloggard | Powered by Minimalist Blog WordPress Theme | In collaboration with The Far End Surf House