Bloggard

Minu kuraditosin mõtet

Menu
Menu

Suure ringiga tagasi Prahasse

Posted on 17. sept. 2010 by Artti

Käisin Iiri pubis viktoriinil. Ühtki tarka vastust minu pea ei teadnud ja kui teadis, siis valesid. Rohkem sai nalja inglastega kõrvallauas

Janina pakkus mulle taas öömaja. Kesköö algas ja tundus kuritegu just siis magama minna. Panime teevee sooja ja hakkasime musitseerima. Vahepeal tõlkisin laulutekste eesti keelde ja õpetasin, kuidas hääldada “kui võimalik”. Seejärel taas laulsime ja mängisime kitarri. Jõime rohelist teed ja salvestasime isegi mõned laulud

Pool kuus lahkusin majast ühtki silmatäit magamata ja astusin uue ning tundmatu maailma suunas. Olin põnevil. Elu kihas mu sees. Aga kui tunnike hiljem tee äärde jõudsin, siis kippusid silmad kinni vajuma ning silt “Hanover”(ühe n-iga mahub rohkem kardile) käest maha kukuma. Usun, et pooled autod möödusid, kui silm oli suletud ja keha ootas tõusvat päikest

Kolm tundi hiljem peatus lõpuks üks auto ja lubas 70 kilomeetrit edasi viia. Kuid pärast kümmet kilomeetrit avastas ta, et peab täiesti teist teedpidi minema. Mis saab? Leidsin, et hiljem Bremeni kandis kõlbab ka

Ärkasin, kui olime Bremenist möödas. Järgmine ehk. Või ülejärgmine. Ta üritas mind veenda, kas Kölnis sobib. Vaatasin kaarti ning otsustasin, et vist ikka saab. Sõit kestis viis tundi. Magasin või arutlesime elu erinevatest tahkudest, ja magasin

Pärast Bonni läks hääletamisprotsess kiiremini: Bonn-Frankfurt, Frankfurt-Würzburg, nähes hulga TØehhi autosid proovisin Praha sildiga, ning Würzburg-Praha. Oleks mul viimase puhul juhiload olemas olnud, sõitnuks mina selle autoga. Aga minu ülesanded olid teistsugused. Mõlemad soovisid Prahasse jõuda — üks juhtis ja kõrvalistuja aitas uskuda, et meil on piisavalt kütust kohalejõudmiseks. Raha polnud kummalgi, välja arvatud euro ja 95 senti, mille me kulutasime Øokolaaditahvli peale

Pool kaksteist jõudsime Prahasse ning kütusemeeter lubas veel 50 kilomeetrit sõita. Minul oli nüüd vaja teha kiirkõnd Rootsi konsuli Rolfi juurde, lootes, et ta pole veel magama läinud ning on võimeline mind vastu võtma

Keskööl lasin kella, süda tagus mäest üles rühkimisest ja põnevusest

Rubriigid

  • 26
  • Ääremärkused
  • aasia
  • Blogisfäär
  • Elu surfilaagris
  • Esimesed reisimullid
  • Ida poole!
  • Kasarmupäevik
  • Kirjutiskled
  • Küsimused
  • Mägedel ratsutajad
  • Mustikate teooria
  • Portugal
  • Riimid
  • Tänavalaternad
  • Tavatult teisiti

Arhiiv

Sotsiaalmeedia

Instagram
Nägude raamat
Minu surfimaja Portugalis
© 2025 Bloggard | Powered by Minimalist Blog WordPress Theme | In collaboration with The Far End Surf House