Kajatus ajatus seob rohelust
peletava reaalsuse ulme
Mängeldes puistades pimedust
tunnen vajadus kortsutada kulme
Kortsutamisest paremat midagi
tasub eemal olles karjuda
Pimeduse tühja nähes sinagi
võid sellega ära harjuda
Püüda kähku mis unustatud
Ei saa põgeneda, olen teel
Mu lootused nüüd purustatud
Kurbusest üle voolab meel
Ootan aega kuni selgub,
et pimedus nüüd valutu
Laialt vaevalt miski valgub,
kui südamest nüüd jalutu
Hallid kallid teevad häbi,
kui sügise prügine paitus
Ei ole veel ju kõik läbi
Tagant ei tõuku sinu laitus
Kas seada edasi sammu
suunas, kus ta kisendab
Pole kuulnud seda ammu,
kuis hinge valu sisendab
Jah, kiire minu elu üks visand,
rohkelt pimeduse kurba rohetust
Nimekirjas märkan, puudub lisand:
soovin tunda seda armastust