Inimesed sellest ei pääse. kirjutamine. Pruunikas savipott, seljanka ootamine, trammid mööduvad oma rahulikus rüüs, või siis seisavad. Kerge tuuleõhk silitab paljaid käsivarsi. Sügis, mu sõber, kolletab, kingib ka järsku punast siia halli päeva, mis on ainult välimuselt hall, sest seest kindlasti ta lõõmendab, seda on näha ka lehtede kolletamisest, punase leegitsemisest ja ka veidi roheliste lehtede tagasihoidlikusest
Seljanka on sama tuline, kui puude punased sügiskuues lehed. Ruudud kolisevad rööbaste liitekohtade vastu
Julgust kallistada kõike siin maailmas, mis ootab oma avatud kätega. Ja ärme unusta hinges pakkatavad naeru mainida