Täna ma mõtlen teistmoodi, teistsuguste sõnadega
Päeva sõrmitu käsi puudutab möödaminnes akent. On vaikne ja jälle lõhnab vaikus — pikalt ja uimastavalt
Ootan sosinat. Kuulatan. Ega ma eksi?Minus vilksab mõte. Ja tunne
Aknast näen metsa. Mets tundub nii loomulik ja kindel. See oli suvel, kui ta tumedad ja heledad tüved astusid mu eest kõrvale, oksad ainult puudutasid mind veidi, mu tallad tundsid vaid kuiva metsarohtu ning pehmet sammalt