Kell 6
37
Meid äratati kümme minutit varem, et viia läbi õppeline häire. Ennem oli muidugi tohutu segadus, mis üldse toimub. Enamus jõudsid endale dressid selga ajada, enne kui taibati, et on häire. Isand L hõiskas, et see pole tegelikult õige häire. Naljatilk. Pärast häire lõppu jäi hommikuvõimlemine ära ja meile kukkus sülle palju väärtusliku aega
Kell 11
07
Andsin viiendat korda verd. Midagi pole muutunud. Valmistun meditsiini eksamiks
Kell 19
07 ja mõned minutit juurde
Mõtted triivivad malevigurite võimalike käikudena. — Still in line
— Meenub ähmaselt omaenda minevikust mingi sügav, pinnaalune, sõnatu tunne
On veel reede õhtu, laupäev ja pühapäev, ning mina ja teised meie rühmast leiavad end metsalaagrisse minemas
Mõttete ühtesulamine, liit(u)mine ja loomine, ja vahel nende hajuv haihtumine, ja niisiis, nagu seisma jäänud kella veidi raputades hakkab vana tusklev mõttekummi venitamine, nagu kella tiksumine jälle peale — üks, kaks, kolm, üks, kaks, kolm. Ja nii edasi ja nii edasi
Nägin inimestest ja sündmustest segunevat und. Laudas olev legomajandus põles maha. Ootamatult ilmusin mäele laua taha istuma, kus kohtasin nii tuttavaid kui ka võõraid. Isegi demoiselle M oli kohal