Täna hommik, enne magama jäämist kopsis peas mõte: “Pole kunagi olnud eeskuju. Pole olnud eeskuju
” Ja nõnda veeres see mu peas, kuni pudenes hinge tuhandeks killuks. Mul oli kurb meeleolu. Tõsiselt. Ei midagi halba
. ega ka head. Ühelt poolt puuduvad mõjutused. Nõnda kujunen teisele poole. Nigel värk, ütleksin impulsiivselt ehk. Mõtisklen omaette
.
— Kui ma ei oska, õpetage mind!Life is a rainbow, a spring snow, the morning dew
“Pole olnud eeskkuju…” ? Ehk soovid rääkida ?
Mine tea… 😉