Võhivõõrad

Päratud viljapõllud saadavad mind vasakul. Paremal jookseb jõgi. Nende mõlema vahel ma lihtsalt paar tundi viskan korvpalli korvi: “Kas ta tõesti ütles eile nii? Jap, ütles küll. Võhivõõrad, kui me alguses olime, jagas ta minuga oma isemoodi meeldivust. Teagi, kas kunagi kohtume?”