Ta nagu sukeldunuks üha sügavamale oma kujutlusse. Jah, ta pidi olema sattunud fantastiliste füüntaimede metsa, kus iga ta ettearvamatu liigutus võib üksnes kahju tekitada: siin õitsesid kahevärvilised hiigelõied ja mingid tundmatud hiidputukad otsisid teed nende juurde. Kas see oligi tavalise maailma mets? Ei, see asus pigem ühel teisel planeedil, talle võhivõõras ümbruses, ühel niiske ja…
Autor: Artti
Kas see on eluloo koht? huh?
Üks pikaaegne rännumees, kes oma viimaste seiklustega jõudnud Portugali oma surfimaja avama.
Kas…?
Kas vee all saab karjuda?
RSS
Nüüd on võimalik ka RSS kasutada. Kes soovib, saab selle siit
Kevadmasendus
Pärastlõuna. Päikseline ilm ning sinine taevas: inspiratsioon ja loomingulisus missugune. Olen harjunud mõtete endale hoidmisega ja ma ei tahaks neid jagada. Tegelikult tahaks küll, aga tragöödia seisneb selles, et mul pole lihtsalt mõtteid, mida jagada Kevadmasendus
Söödud sissekanne
Aken oli lahti ning sealt lendas sisse helesiniste laikudega kuldkollane dragonett, kes sõi ära mu blogisissekande
Ta
Ta oli tark, aga ühtlasi ka kehkenpüks; tal oli küllaldaselt võlujõudu, kuid tal polnud piisavalt mõistlikust, tasakaalukust ja mõõdukust olemaks surematu teiste surematute seas. Temas oli midago toorest ja pahelist ja mässulist, mingid tumedad jõud olid varjul kuldse pealispinna all ning see oligi põhjuseks, miks tema ilmumine alati hirmu tekitas, otsekui oleks metsik lõvi loomaaia…
Uus kujundus
Blogile sai nüüd uus kujundus tehtud. Poole tunniga sai valmis kirjutatud. Õnneks polnud IE‘ga ega Mozilla Firefox’iga probleeme
Mägederiigis 2
Tõuseme mööda vaevumärgatavat metsarada. Järk-järgult kaovad kuused ja haldad ning me jõuame valgusküllasesse surnud metsa. Kõik puud on surnud, ainult põlvini ulatub tihe kuldkase võsa. Veel üks järsem tõus, ning me olemegi lagedal. All on lehised, mets, oru põhjas veab kümneid silmuseid hääldamatu nimega jõgi(ikka veel), ümberringi aga mäed — lähemal kohmakad, sünged, kaugemal hallikasse…
Arvutikene
Eem . mul on nüüd kodus arvuti . :weirdo:
Varjude linn
Mye taipas peagi, et nagu Hemlaste linnas, ei näe ega kuule teda ka siinne rahvas. See ei meeldinud talle, sest nood arvukad käbedad varjud tundusid talle kurvad ja õnnetud, ning ta oleks tahtnud mõnega neist juttu ajada . Kuna ta neid ei seganud, läks Mye uudishimust aetuna ringi kõndima. Ja ta pani tähele üht kummalist…