Mürapall veab kärurongi, grillib kakskümmend viis-kaldkriips-kaheksa ja naerab oma kummalist naeru. Kõik on uus ja samas pole midagi muutunud – Linnaelu on halb. Onju! Maaelu on hea – Miks siis? – Linnas ei saa autodesse ronida Rakendame oma vankri tähe külge!
Rubriik: Ääremärkused
Nii see juhtub
Naljakas
I’m just a spirit trying to be human
Lähen ära Ärge saatke essemessige, ärge helistage. Kirjutage. Nii on lihtne ja odav
Time to believe before you go
Rõõmsalt helisen omaette ja olen biolagunev inimene. Peaks tegelikult juba magama minema ja hommikul vara ärkama, kuid heidan hoopis kahe paiku voodisse ja ärkan ikkagi vara. Asjad tahtsin ka kokku pakkida, et ei peaks hommikul mässama, aga siiski tegelen sellega alles peale ärkamist. Atlas, mu kujutletav kala, raputab selliste kavatsuste peale pead Lahendasin ruubiku-kuubiku ära…
Kadumises
Oeh, hinges ei viibi igatsust. Miks? Mina ka ei tea. Aga midagi on. Ja nüüd veel lähen pikemalt eemale. Mis tulevik toob sulle ja mulle? Need mõtted tuleb tahaplaanile lükata Alexi Murdoch – Shine
Hästi öeldud mu peas
On peaaegu aasta pikkune hetk pluss seitse päeva ja on tobe, et sisuliselt pole midagi muutunud Vihm rabistas aknalauale, taeva mürgel ehmatas linnud puulatvatesse. Mul on toas kujutletav akvaarium, kus sees on kujutletavad kivid ja vesi ja muu säärane akvaariumi olemuseks vajalikud materjalid. Ning selles akvaariumis ujub kuldkala nimega Atlas
Risti-rästi üle linna
Enne kui kell jõudis tähistada kesköötundi, olin mina siiski leidnud sooja koha, kus magada. Õnneks. Öö oli küll veidi umbne, kuid see ei takistanud mul rõõmsalt uut päeva alustada, mis siiski sisaldas kolmandat ebaõnnestunud tabamust verd loovutada ¦okolaaditükkidega jäätisemaius jahtub, kui hullmiljonit pääsukest ümber maja säutsuvat ilutantsu tehes ringi lendavad Mina ja muud olemused on…
Aegumatult
Kui seisad hääletades liiga kaua tee ääres, siis kipud endaga palju rääkima. See küll stimuleerib aju, aga kui möödujad seda näevad, siis peavad nad sind hulluks. Parem on rohkelt naerda Jalgpall Stroomi rannas; ja ebaõnne korral ööbimine pargipingil
Paberile ääremärkus
Üks minevikust, üks praegu, üks on ehk tulevik. Kummeline, kummaline, kummaline. Ja nii need mõjutused käivad. Kõik on minu kujutluses
Klaveri kaane all
Olen õnnelik selle üle, mis ma olen ja mis mitte. Päevavalguses hingab hing After silence, that which comes nearest to expressing the inexpressible is music — Aldous Huxley