Rubriik: Ääremärkused

Õhus kumavad helged valgusvihud. Ümberringi lendavad suvised liblikad, kes terve õhtu sosistavad tervitusi teistmoodi eksisteerivatele möödujatele. Ja ehk kunagi õnnestub neil ka vastu öelda, sest elu on ootamatusi täis. Seni nad vaid naeratavad vastu, nagu avaldaksid sosinal oma hinges liikuvat mõtet

Mustikakisell . Otsisin passi ja leidsin lõpuks selle. Leidsin ka palju muud nostalgilist Dum-du-dum-duu tuu-tuu du-tu and just smiling at the sound Magasin topelt. Õpin

Õnnelikult kodus kama joomas. Oli tore. See oli üks samm, aga varsti jookseme Mmm . Oeh . Mmm . Jah Viisteist käsitsi punutud elevanti müüa. Tasuta saate kaasa ka puidust lehmakellad ja ühe valge soki

Oh, seda iseloomu, seda erilist looma Inimese tõeline iseloom tuleb ilmsiks kodus eemal. Kuskil kaugel. Reisimine on enese leidmine. — Ma lasen lahti. — Ja võib-olla ma pole valmis. Või polegi valmisolek tähtis. On teised seadused ja reeglid, mis seavad olukorra paika. Inimese iseloom on tema saatus. (Mul on vastused teile kõikidele ) Mina olen…

Kummaline, kui kiirelt võib reisikaaslane alt hüpata. Vabandust, kuid see valmistas mulle huumorit Homme Riiga Tuul jagab pehmeid suudlusi värisevatele rohukõrtele, kuupaiste kiikab taskust ja räägib muistseid lugusid, pilved maalivad maagiaga muinasjuttu Shinedown – Call Me

Tagasi koju jõudes avastan, et see on soe, mõnus, pehme, mugav, kõlav Jäätis leiab oma keerukad teed ajju üles Tore, kui inimesed avastad, et võivad ka ilma palumata tegutseda ja rõõmustada teisi lihtsate pisikeste asjadega, mis tegelikult on täitsa loomulikud ja üldse mitte keerukad. Korraks peatuda ja edasi liikuda Nii hea on olla

Eilne hallus pöördus kiirelt mõnusalt palavaks päikesepaisteliseks ilmaks. Ostsime algavaks laagriks kokku toiduvarusid ja alustasime kiirustades ja õnnelikult rongi peale jõudes sõitu. ( Kahjuks üks jäi siiski maha, kuid sai hiljem kohale toodud. ) Kohtudes tädiga, kes ei olnud nõus, et kuue asemel on kakskümmend, kuid kellest saime lahti vabandaja-meistriga, ja parme maha lüües, jalutasime…

Hommik algas puuduvate kogemustega ja suutmatusega otsustada, mis teed pidi Tartusse hääletada. Mõtlesin ühte, aga tegin teist. Lõpuks leidsin, et Tallinna kaudu on kõige kiirem, ning mu mõtted said ka saavutustest positiivset vastukaja, isegi, kui kasutasin vastupidist loogikat. Nii olingi kell neli istumas purskkaevu äärel Kell viis alustasime toredas seltskonnas Tartu tutvumisega, kuni peatusime tunnid…

Vammudii on uue kodu vaim. Mu kõige väikseima venna idee. Joonistas temast isegi pildi. — Ja siis rõõmustad väikeste laste mõtlemise üle Nii kaua, kuni sa arvad, et aeg on raha, kulutad sa kogu raha ajale. Aeg ei ole raha. Aeg on vaba. Sul on kogu maailma aeg. Ja nii ma soovin olla hulkur ilma…

See on ja on ning otsa ei saa. See hinges kasvab ja on, sest kuidagi ilma ei saa. See on koolibri lend, leegitsev tõrvik, matvalt kibe luuleline, tammepuu tõrude tosin, sellel on juustumaitse ja pilvede valge sosin, see on kadunud malend, trükimustas iks, taasleitud tervik, mis väga katkine. See on nagu homne tere, kolme moodi…