Rubriik: Ääremärkused

Öösel oli tunda, kuidas külm ja niiske käsi haaras pigistavalt hingest ning tõmbas läbi une reaalsuse poole. Ja enne kui üles sain ärgata, lasi käsi kõigest lahti, et oma haaret uuesti korrata. Tundub õudusunenäona, kuid seda see polnud. Ilmselt mõjub majanduslangus mulle. Naerukoht. :DKell seitse ärkasin päriselt üles: väike vend tuli lasteaeda viia. Kuna tal…

On pisut üle kesköö. Uni juba tuleb rahulikult. Kohe jõuavad minuni valged elevandid oma unekoormatega. Linnud sidistavad öist vaikust katki. Ja minu mõtetel on uued varjundid. Jalutan kuskil emotsionaalsetel tagamaadel. Soovin olla sinu. Ja soovin, et oleksid minu Vahel sooviks hoopis olla soe tekk

Magasin hästi. Keegi hea hoidis mind. Õhus on maagiat Ja see tõi hea une. Öösel kell kolm ärkasin küll üles. Vaatasin aknast välja. Horisondil oli taevas oranø — linnatuled andsid oma osa. Nüüd linna! 🙂

Minu aknal istub igatsus ja ootus. And ohh i like how you make me feel Tuul sasib väljas üksikuid puid

Kuskil veereb vaikselt ja käsikäes taevasse kaks kuud. Tagurpidi vikerkaarel jalutamine. Pilvel istumine. Laas, mis püüab sõnu. Üks tuttav pink. Kõikjal on pisikesed väikesed liblikad. Ümberringi õitseb Ühe rohelise aasa äärel elas musta-kollase triibuline mesilane. Ta külastas tihti aasal kasvavaid lilli ja ajas nendega juttu. Rääkis natukene sinilillega ja siis lendas edasi, maandudes järgmisena võilille…

Kas teeksid minuga ühe jalutuskäigu?

Päike kaldub iga päev õhtusse. Ja siis tõuseb hommikul uuesti. Kõik tundub nii lihtne. Nagu olla kohas, kuhu kuuludki Õunapuud õitsevad. Liblikad lendavad, hõljuvad. Rahulikud. Ilusad. Pilved teevad taevasse ilukirja

Täna on võrratult päikeseline olnud. Päev kannab endas suviseid lõhnu Tegin täna bioloogia eksami. 81 punkti sain. Hea. Ja väikesel õel oli täna lasteaias lõpupidu. Ma mäletan vaevu enda oma Ma ei lähegi homme Põltsamaale. Hinges väike pettumus. Helistatakse järgmine nädal Kõlab õhtuvaikus. Ei panegi seda eriti tähele. Mõtisklen endamisi. Kuskil minus on ühed mõtted

Järjekordne ilus päev hakkab õhtusse jõudma. Päike veereb vaikselt juba puudelatvadesse. Sirelid lõhnavad hästi. Minus on sama vana hea tunne. Vaevlen heade mõtete käes. ja siis on unistus, seista oranøi taeva all — Homme on bioloogia koolieksam, ülehomme lähen Põltsamaale Vahel tuleb ilma mõtlemata elus hulle asju teha. Ärme ela rutiinis — siht kaob eest….

Mets ja maa on õitega üle puistatud. Ükski aianurk ega kingupõlv pole kahe silma vahele jäänud. Isegi vilused põõsaalused on lilli täis. Tahedatest künkakülgedest rääkimata: neil kirendab imekaunis õievaip. Niisugune, mida oskab üksnes kududa kevad. Puud ja põõsad on uhiuutes ja helerohelistes rüüdes. Kirsid uhkeldavad valges nagu tüdrukud kooli lõpupeol. Neid vaadates tahaks hüüda: “Jäägegi…