Rubriik: Ääremärkused

Istun murule, toetan selja puule, näoga loojuva päikese poole. Taevas sidistavad mõned noored linnud. Üksikud pilved on osavõtmatult liikumatud. Vaatan üksisilmi, kuidas päike kiiresti kaob. Kui päikest enam ei ole, kui selle viimane punetav servgi on silmapiiri taha vajunud, istun ikka veel, lootes, et päike sealtsamast kohe uuesti üles kerkib, kuhu ta äsja kadus. Silmades…

“Some men see things as they are and say ‘why?’ I dream of things that never were and say ‘why not?‘” George Bernard Shaw Normaalne on olla ebanormaalne. There’s nothing worse than being normal — Pahh. Pahh. Käisin eile rattaga metsa vahel sõitmas(käisin täna ka). Hea on olla hea. Hea on aidata teisi. 😉

Saingi siis lõpuks selle tehtud. Õnneks polnud midagi väga rasket. Valisin endale seitsmenda teema “Olla nagu kõik või jääda iseendaks?”. Suutsin tuua erinevaid näiteid raamatutest nagu “Tõde ja õigus”, “Alkeemik”, “Jumalaema kiriku kellamees”. Tõin muidugi näiteid ka päris elust. Nüüd vähemalt selle asjaga ühel pool. Tulemuste teada saamisega läheb pisut aega

Mõtted kustuvad pähe. Ei, nad ei kustu, nad lähevad üles taevasse, mis nüüd juba selgineb ja löövad seal tähtedena särama. Taevatähed on mõtted. Mõtted on lahkunud taevatähtedeks. Minul on ju vaid üksainus mõte ja sellest on saanud kuu taevasse, tähtede alla

Ütleks kõik Püüdsin täna kassiga rääkida, kass ei vastanud. Siis katsus kass minuga juttu teha, ei ma saanud aru. Linnud üldse ei räägi, nad laulavad, see pole keel. Ja puud? Kõndisin pargis, ent puud olid vakka

Täna sai teha pisike rongkäik suuremas ja väiksemas koolis. Panime isegi liikluse kinni, kõndides tee keskel. Ilm oli rongkäigu tegemiseks ilus. Tegime ka tiiru õlletehases. Hiljem istusime klassis ja vaatasime pilte, mis on tehtud klassijuhtaja poolt seitsme aasta jooksul. Palju mälestusi tuli meelde. Traditsiooniks on kujunenud, et üheteistkümnendikud teevad kaheteistkümnendikest filmi. Nalja sai rohkelt. Mindki…

Kõrgel sinetavas taevas ilmub varahommikul nähtavale tõusva päikese punane serv. Ei tea, kuhu minna. Ei tea, mida teha. Lähen, kuhu jalad viivad. Ei mingisugust muret. Pole tarvis millegi üle pead vaevata. Kui ainult pisike kurb mõte. Ja mina pole hetkel mina ise. Hetke möödudes on möödunud hetk Täna oli tutipäev . viimane koolipäev. Lõbus ja…

Sinab päratu taevaväli. Teiselpool, üle tee, õõtsub hiirekõrvus mets. Kevade edenedes lähevad ilmad soojemaks. Sinesinisest taevast vaatab päike rõõmsalt alla ja meelitab lehed puule Elu koosneb just neist mõtteist, mis pidevalt peas kükitavad. Huvitav ju Homme viimane koolipäev

Gängster-räpparid röövivad sultani viisteist naist. Sultani ülesanne on räppides naised tagasi saada. Lõpuks see ka õnnestub. Preester ütleb mõned sõnad. Äkki tormab saali mees ja hüüab, et oodaku: tema mees on naiste seas. Vahejuhtum leiab kiire lahenduse ja mõlemad mehed astuvad käsikäes minema. Pulmad jätkuvad ühe mehe ja neljateistkümne naisega. Kõik lõpeb näilise süldi- ja…

Täna siis jälle üks piirkondlik noortekonverents ja seekord “Noorsootöö läbi noorte silmade”. Algus oli huvitav. Registreerisime ennast kõik ära. Kel oli soovi, sai maitsta eriskummalist jooki, mis sai minult nimeks kama-koola — maitses vähemalt nii, teisedki olid nõus Kõige enam jäi meelde muhe jutukas tädi, kes rääkis noorsootööst. Kohe näha, et inimene loeb palju ja…