Rubriik: Elu surfilaagris

Just sain valmis õuna-Øokolaadikoogiga. Uskuge mind, väga maitsev tuli

Arvasin, et on oktoobrikuu ning inimesed on tööl ja mitte puhkusel, kuid lugesin 35 inimest surfamas ühes kohas. Õnneks oli ruumi kõikidele ja õnneks oli laineid igale ühele. Inimesed naeratasid ja vilistasid ning üldse kogu atmosfäär oli õnnelikum. Järjekordne imeline päev Seignosse’i pikalt murduvate lainetega Tundub, et mu eilne soov läks täide surfata, kuni enam…

Päike, päike, päike Tahaks surfata, kuni peab veest välja tulema seepärast, et ei jaksa ujuda ja/või kõht on toidu järgi pidevalt päringuid tegemas Päike, päike, päike

Panen laheduse mütsi endale pähe ning hakkan endaga rääkima. Söön ka eksootilist banaani. Vaatasin Rip Curl Pro Peniche viimaseid võistlejaid. Põnevus elutses sisemuses, kuna noored tegijad olid vanad kalad välja söönud. Noortel oli kogemusi ebatäiuslikke lainetega sõitmiseks. Ehk vanadel kaladel polnud nende päev, aga sellegi poolest Vihma sajab, ja sajab ja kahju mul pole, kuigi…

Lained metsikud La Graviere’is, 11 jalga või nii umbes. Surfarid hüpavad tugevasse hoovusesse oma pikade püssidega(loe: pikad kitsad surfilauad spetsiaalselt suurtel lainetel sõitmiseks). Tundsin, et minus pole seda julgust ja tugevust kohale ujuda. Vaatasin pealt ja vahel lugesin Alex Knost’i külalistoimetajana tehtud “Desillusion” ajakirja intervjuusid. Ta on teistsugune, mittelahe ja seetõttu lahe ning sõidab vaid…

Tunnen seiklushimulisena kell üks öösel, aga mis sa ikka nii hilja teed, kui mitte ei vaata filmi. Korraks käisin ka majas sahrist süüa otsimas, leidsin tomati, õuna ja banaani. Tagasiteel oma kuuri tühjendasin põie põõsa alla tähistaevast vahtides. Kahtlane käheda-kareda koerahaukumist oli kuulda metsa all, väike kartus lõi sisse ja jalutasin kindlal sammul enda kindlusesse…

Koristasime hoolega elutuba ja paigaldasime ahju tagasi, nädalavahetus tuleb jahe ja vihmaga. See oli eile Täna täiendasime aeda ja mõtisklesime Marokkosse mineku üle: kas meil on kiire sinna minekuga või mitte? Esimesed külalised alles 22. detsember, mis teeb, kui täna on 11. oktoober, umbes 10 miljonit aastat!? tähendab 10 nädalat väikeses Lõuna-Prantsusmaa Atlandi ookeani äärses…

Murran Øokolaaditahvlist neli ruutu ning leian taskust paberitükki, mille peale need laotada, et magusakillud niisama peopesas ära ei sulaks. Kolmapäev on, umbes kaheksa. Jalutan ranna poole. Jalutamine kestab ühe muusikaloo pikkuse võrra Suvel tõusime esimese päeva valgusega üles, et minna randa uurima tingimusi. Pool maailma alles magab, ringi hõljuvad viimased unerahud purustatakse krõmpsuva müsliga hammaste…

Sügan punase leherehaga endal jalasäärt ja seejärel kraabin kokku kuivanud oksad, mis ma puult olen füüsiliselt eemaldanud kas kirve, oksalõikaja või palja käega. Puul on tunduvalt värskem välimus. Loodan, et ta naudib seda. Oskan viin salaja metsa alla ära. Põletaks muidu, aga (Prantsusmaal) ei tohi

Niisiis, hoovus on ookeanis nii tugev, et pool ajast või isegi 90 protsenti ajast kulutan ma ujumisele ja ennast õiges kohas hoidmisele. Põhiliselt umbes kaks korda kaks tundi saab mõni päev ujutud. Lainel surfamine kestab vähem kui minuti. Loodan, tähendab, lausa kujutlen, kuidas Marokkos võib elupika sõidu teha. Kaks kilomeetrit on Anchor Pointist võimalik liikuda