Rubriik: Esimesed reisimullid

Taevas on vōōra näoga Ei leidnud restorani, seega kōnnin tagasi, et näha, mis ette jääb. Vaatab, mis homme saab Arvasin, et taevas taas välgutab, kuid tegelikult vōttis vastu ilutulestikku. Tagasiteel liitusin Seine kaldal folkooritantse tantsivate rahvaga Ära järgi reegleid, keegi ju lihtsalt mōtleb need välja “If you obey all the rules, you miss all the…

Jaht, jaht, jaht, aardejaht. Nüüd on meile selge palju hiina ja jaapani restorane on ühel tänaval, kui palju prillipoode on teisel tänaval. Kōik on selge. Jäime teise koha meesteks, kuid vähemalt oli lōbus. Jätkasime baaris ja vihmas

Midagi ei juhtunud eile. Inimesega ei saanud kuidagi kontakti. Pool tundi hiljem tegin kummalise avastuse: kella helistades avaneb siseuks. Loogika ütles, et tegelane elab viiendal korrusel, kuid seal ei olnud mingit märki vōi nime, millest saaks edasi juhinduda. Mōtlesin, et ehk mōnel teisel korrusel, ja hakkasin neid kōiki kaheksat ükshaaval läbi kammima Ei midagi Läksin…

Nüüd on ka Louvre avastatud. Oleksin mul terve päev olnud aega, oleks kōike külastada. Aga olen siiski rahul sellega, mida nägin: Mona Lisa, Milose Venus, The Seated Scribe, inimpeaga tiivuline härg, tiivuline võidujumalanna Nike, “the Bather”, “Liberty leading the People”^, Cycladic Idol, St. Mary Magdalene, Hammurabi kood. Muidugi rohkem pakkus huvi vana-Egiptus ja vana-Kreeka, aga…

Kastusin oma privileegi ja sain tasuta sissepääsu gootilisse Notre Dame pōhja- ja lōunatorni. Mööda keerdtreppe sai liikuda üles veesülitite galeriisse. Sai vaadatud ka hiiglasuurt kellatorni koos raske 13 tonnise kellaga ja sealt 147 astet üles lōunatorni tippu — Väljas on kerge vihm asendunud kuumava päikesega

Eilne õhtu oli igati märkimisväärne. Kohal olid seiklejad, kes müüsid kodukohas kōik oma asjad maha ja hakkasid maailma avastama. Mina olen nendega peaaegu samal tasemel, kuna minulgi pole midagi, sest mul polnudki midagi müüa maha Samal õhtul sai teenitud 7 eurot ja veidi enam, mis igati teretulnud mu rahavarudesse Samal õhtul otsutasin Pariisi veel peaaegu…

Tänane ilm on niiske ja pehme, vihmasamm on uinutav, ning ta palub sul mitte välja minna. Seepärast olengi toas sooja karvase teki all, et eelnevatel päevadel kujunenud suurt magamatust välja puhata Valge öö algas kell seitse. Kogunesime kõik Luxembourgi aia peasissekäigu juurde, et sealt alustastada oma koidikuni kestvat teekonda. Külastasime näiteks Keskajamuusemit, mida poleks ise…

Tore, kui inimesed usaldavad sind esimesest kohtumisest, et julgevad sulle anda korterivōtmed nädalavahetuseks, ja ise siis Dublinisse minna Vahel on tunne nagu omaksin täiusliku transporti igaviku Toddle on nagu nimi Nirvana – Come As You Are

Juba oktoober. Pariisis kisub külmaks. Taevas koondab endasse iga päevaga kordades rohkem pilvelohesid. Üleeile sai Sacré-Coeur juurde ronitud-kōnnitud ja sealt Pariisi öiseid tänavaid imetletud. Üleüldse oli rohkelt ringi liiklemist linna peal koos tobedalt naljakate momentidega. Ning eile avastasin Pompidou keskust kuni ōhtuste tundideni, mil liitusin vōōraste inimestega kuskile kohvikus. Nüüd peidan ennast üksinda pisikeses nurgakorteris…

Kaks päeva on möödunud kui valgus, ja Pariis kisub koomale oma mōttetega. Kuigi on palju nurki, kuhu ma ennast pole veel peitnud. Ja isik, keda kohtasin Prahas, kohtasin nüüd Pariisis