Rubriik: Mägedel ratsutajad

Seisin eile öhtul rannal oma surfilauaga ja vaatasin punaseid pilvekolmnurki päikese etteaste löpus. Tundsin, et olen suur rändur, kes kunagi Pariisis ringi hulkus ja nüüd otsaga Aafrikas surfamas. Olin rahul

Ongi uus aasta, ei ole ka. Kuskil muutus number aga muidu on sama, ilm on sama päikeseline, lained tormavad sama kiirusega, kajakad on omal kohal, kalamehed lükkavad ikka oma siniseid paate merre, seebimullid ja kaamlid, sajad kaamlid pōōsastes. Lund pole veel tulnud Juhtun enamasti tōusma seitsme paiku; kui päike alles veel oma esimesi sammu tōusuks…

Sinine-sinine taevas kaamlite naervate nägude taustal. Kitsekarjused ja hulkuvad koerad, apelsini- ning banaanipuudesalud. Sinine-sinine ookean oma lainetega ning hulk surfimaniake vees pladistamas ning laineid püüdmas

Kitsed mäkitavad ning hulguvad gängina mööda külatänavaid. Jooksen paljajalu pagariärisse, kus juba sooje kettasaiu valmistatakse. Üks dirham tükk. Koidik on peaaegu sōrmed taevakaane alla saanud ning viimast märkavalt kergitanud. Hmm, lainetus on tugev, just ōige heli kaneelikukklite jaoks

Vähemalt nii nad korrutavad mulle. Olen vees käinud juba nädalake ning lauatunnetus on käpas. Eile sai uhkel mitmel lainel ratsutatud. Minu surfi-karjäär on alanud, amatöörlik, kuid siiski. 😉 Ilm on kaunike; päikeseline, mōni ōhtu lendavad ka asjad tuulega katusel ringi, koer ajab öösel autot taga, liimipoiss tōmbab tänaval liimi, hull vanamees triibulises rüüs loobib kive…

Meri kohiseb väikeses hipikülas, surfikülakeses — meeleolu on selline. Tähendab, ookean kohiseb. Päike kuumab taeva all, ise elan katusetoas ühes korteris. Abistan, kuidas saan, parandan ukselukke ja -linke, askeldan köögis ja naudin päikest

Hispaania rohelisel rannikul, mis hetkel hall vihmast. Sajab, sajab, hästi kōikjal ainult sajab. Muud ei midagi

http://lh3 ggpht com/_FMp5V9IHkP4/TN2KjDVtCaI/AAAAAAAADG4/Qgjyv5HiqYM/s640/DSC_0924 JPG

Sarah nōudis ja jonnis, kuna oli näljane, väsinud, vihmast veidi märg ning vaimselt vägistatud autoga vanatädi linnas orinteerumisest. Igatahes Ainus, mis teha tahaksid, oleks kōndida päikesepaistes. Halli ilmaga oled eksinud, kuid kui päike välja tuleb, siis tead, et see ongi vastus, mida otsinud oled

Viinamarjaväljad Nüüd, kui vahetame, liigume veiniregioonist Prantsuse riviera suunas, muutub ilm päikeseliseks unistuseks. Kurjad pilved jäävad selja taha. Suur kollase-musta kampsuni mustriga tädi oma lemmiknukuga vōttis meid peale. Räägib kuidagi prantsuse keeles ja siis naerab, sest taipab mitte esmakordselt, et me ei saa aru. Vahemereäärde “Sarah, Sarah, Sarah!” ütleb Sarah ema. Ütlen mina ka. Marokkolane…