Pean oma käelihaseid sirutama, et järgmisel päeval ja ehk järgnevatel päevadel ei tunneks ma neid kivistunult. Pühapäev tõi kaasa Hossegor sõitmise ning heites pilgu randa ja millised lained seal võiksid olla, ei veetnud me seal sekunditki kauem, jooksime tagasi auto poole. Lando ütles: “Neis lainetes on jõudu, võta oma teine väiksem laud
” “Wicked!” Tõmbasime endale veeülikonnad selga ja lükasime kõrvatropid kõrva ning vette me jooksimegi. Rääkisin endamisi, kuidas selle uue lauaga esmakordsel proovimisel saan hea laine. Ja kaua ei kulunudki. Ülepea laine tuli seljatagant ning ma teadsin, et ta on just mul täpselt, ning murdub ilusti paremale ja prioriteet on minu, sest polegi kedagi, kes ka prooviks lainele saada. Ja alla sealt ma sõitsingi valge vaht järgi uhamas. Paar kerget poolpööret. Lando hõiskab eemalt ning vehib kätega näitamaks, et ta näeb, kui täiusliku laine ma sain, kuid samas ma kaotan tasakaalu ja veest lauale tagasi ronides olingi suure õnneliku näoga ma laine murdumiskohta tagasi ujumas
Teine laine oli pimestamas mind. Maabriis puhus lainetipust vahtu silma, enne kui ma tollalt lainelt pimesi alla tormasin ja laual püsti tõusin, tehes täiusliku take-off’i, nagu pealtnägijad kirjeldasid
Ja õhtu edenes ja hoovus tõmbas kogu aeg kõiki veesolijaid eemale lainemurdepunktis. Kui tahad õigel ajal õiges kohas olla, pidid alati vastu ujuma. Ei või korraksi laual puhata. Tundsin, kuidas lihased pinguldusid, üritasin kiiremini ujuda, tugevamini, tempoga, et ikka veel mõni laine püüda
Kolmas laine, too ehmatas mind, pani mulle kartuse sisse, et saab mu kohe käte, murdub ning ma kukun sinna kohe valge märatseva vahu keskele. Adrenaliini laks. Suutsin end manööverdada rohelisele laineseljale
Neljas oli lihtsuselt täiuslik, suure kiirusega, sirgelt eemale murduvast punktist ja viimasel hetkel kokkupõrkealast välja
Ja lõpuks oli hämar, vaid linna tuled õhus hõljumas ja mina kuidagi hoovuses ja peaaegu kokkupürketsoonis. Ning üksida. Ootasin viimast lainet, kuid lõpuks lasin end valgel murdunud vahul tagasi kaldale lükata
Tagasi mõeldes, tundsin, kuidas kogu värk paneb mu põnevile. Isegi, kui raskematel hetkedel, mil mu oskustest juhtub veidi puudu jääma ja ma seal vees vannun ning hoovuses rahmeldan ja mis iganes. Ikka tunnen ma head meelt ja seikluslikust ning ootan järgmist päeva lootuses ehk on surfatavaid laineid
(Kuigi viis päeva järjest vees käies oleks mu käed kui jämedad kivistunud männioksad ning ma suudaks vist vaevu ujuda
)