Riis hommikusöögiks, riis lõunaks, riis õhtuks. Riis, riis, riis.
Viies või kuues päev Dumais. Sumatral. Päevade lugemine on sassis või tegelikult ma isegi ei ürita.
Oli aastavahetus. Sõitsime rolleritega linna, jõime jäist kakaod, vaatasime ilutulestiku ja siis sõitsime tagasi. Ma üritasin küla peal õlut leida, aga polnud. Mitte et ma oleks hullult tahtnud. Lihtsalt üks pudel oleks sobinud aasta vahetusega. Läksin hoopis internetikohvikusse, kuna und polnud kohvidest ja magusatest jookidest, mis mul päeva jooksul on sisse joodud.
Kell kolm läksin magama. Magasin kaheksani ja hästi.
1. Jaanuar on meeleolukas vihmasadu. Aga õhtul sai siiski rolleriga taas linna mindud ja bussipilet ostetud Bukittinggisse. Seikluslik kohanimi. Igatahes pilet maksis 120000 Indoneesia raha. 10000 raha on 70 senti. 8.40 siis maksin 12 tunnise bussi sõidu eest. Kahjuks öösel, nii et maastikku ei näe, õnneks öösel, kui ilm pole kuum.