Bloggard

Minu kuraditosin mõtet

Menu
Menu

Tamm

Posted on 20. märts 2008 by Artti

Tuul kurnas vihma. Õhk oli niiskusest paks. Taevas puudutas peaaegu oma pilvedega maad. Maa auras soojast vihmast. Märjal murul istusid süngelt ja mornilt kaks varju, püüdes teineteist mitte märgata. Neid saatsid ebamugavus ja igavus. Mimi vaatas noort tamme ja arutas mõttes, kui vana see võiks olla. Igne ja Mimi olid selle tamme ümber päikesepaistelistel päevadel, kui ka külmade ilmadega ja tormimöllus mänginud, kuid riidu polnud sellepärast veel kordagi olnud. Täna oli eriline päev. Söandamata üksteisega rääkida, kuulasid nad vihmast pestud tamme sosinaid sõbra õnnetusest

Mimi vaatas aknast välja. Mälestused möllasid sisemuses. Äkki kostus pehme hääl ukselävel ja Mimi vari pöördus ümber — ja seal ta seisis, pisut häbelikult. Nad naeratasid üksteisele

Igne sosistas vaikselt

“Sinuta on raske olla

”
Mimi nuttis hinges, kuid ikka ta naeratas

“Lähme tamme juurde

”

Taevas oli pehmetes hallides toonides. Mõlemad varjud hõljusid mööda rohust teed käsikäes vana tamme poole

2 thoughts on “Tamm”

  1. Marge ütleb:
    29. juuni 2008, 01:17

    Oehhh…
    Et ka sina oskad kohe…

  2. Artti ütleb:
    29. juuni 2008, 11:23

    Tore on midagi osata. =)

Comments are closed.

Tamm

Posted on 7. märts 2008 by Artti

Tuul kurnas vihma. Õhk oli niiskusest paks. Taevas puudutas peaaegu oma pilvedega maad. Maa auras soojast vihmast. Märjal murul istusid süngelt ja mornilt kaks varju, püüdes teineteist mitte märgata. Neid saatsid ebamugavus ja igavus. Mimi vaatas noort tamme ja arutas mõttes, kui vana see võiks olla. Igne ja Mimi olid selle tamme ümber päikesepaistelistel päevadel, kui ka külmade ilmadega ja tormimöllus mänginud, kuid riidu polnud sellepärast veel kordagi olnud. Täna oli eriline päev. Söandamata üksteisega rääkida, kuulasid nad vihmast pestud tamme sosinaid sõbra õnnetusest

Mimi vaatas aknast välja. Mälestused möllasid sisemuses. Äkki kostus pehme hääl ukse taga ja Mimi vari pöördus ümber – ja seal ta seisis, pisut häbelikult. Nad naeratasid üksteisele

“Mina olin süüdi,” lausus Igne vaikselt

“Me mõlemad oleme

”
Mimi muigas

“Enam ei tülitse?”
“Ega tülitse, jah

”
“Kuidas see sai juhtuda? Millest see üldse alguse sai?”
“Ei mäleta. Igatahes see oli väga tobe

”
Igne viipas käega

“Lähme tamme juurde, ta vajab meie soojust ja mõtteid

”
“Olgu

”

“Mimi

”
“Jah?”
“Ma armastan sind

”
“Mina armastan sind ka

”

Päike piilus rõõmsalt pilvede vahelt, kui mõlemad varjud hõljusid mööda rohust teed käsikäes vana tamme poole

Lisa kommentaar Tühista vastus

Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.

Rubriigid

  • 26
  • Ääremärkused
  • aasia
  • Blogisfäär
  • Elu surfilaagris
  • Esimesed reisimullid
  • Ida poole!
  • Kasarmupäevik
  • Kirjutiskled
  • Küsimused
  • Mägedel ratsutajad
  • Mustikate teooria
  • Portugal
  • Riimid
  • Tänavalaternad
  • Tavatult teisiti

Arhiiv

Sotsiaalmeedia

Instagram
Nägude raamat
Minu surfimaja Portugalis
© 2025 Bloggard | Powered by Minimalist Blog WordPress Theme | In collaboration with The Far End Surf House